Hooliv puhkus
Puhkus on see, mida me alati ootame ja mille lõppu me enamasti juba puhkuse poole peale jõudes kartma hakkame. Kas oleme väljateenitud puhkuseaja ikka piisavalt hästi veetnud? Kas sai kohtutud kõigi oluliste inimestega? Kas jõudsime külastada kõiki neid huvitavaid paiku, millele puhkuse alguses internetis silma peale viskasime? Puhkuse poole peal jõuab enamasti kohale teadmine, et kõike siiski selle puhkusega ei jõua. Aga kas peakski jõudma? On üsna normaalne, et kõik planeeritu ei mahu ära pikemasse suvepuhkusesse ja oleme dilemma ees: kas veeta puhkus aktiivselt uusi paiku avastades, või võtta rahulikult ja lasta kehal ning vaimul taastuda. Sõna puhkus ju lausa ise ütleb - peamine tegevus sel imelisel ajal peaks olema enese väljapuhkamine ja taastootmine. Kuigi, ajuteadlased ei soovita ka ainult logeleda, sest aju vajab väidetavalt puhkuseks ka uusi muljeid.
Kui pikk on hea puhkus?
Puhkama peaks igapäev, igal nädalal ja kuul. Ööpäevas ei ole iialgi rohkem kui 24 tundi, mis teeb rutiini planeerimise suhteliselt lihtsaks – 8 tundi tööd, ca 1 tund logistikale, 7- 8 tundi ööund, 1 tund füüsilist tegevust, ca 2 tundi söömiseks ja ca 5 tundi jõudeaega suhtlemise ja hobide tarbeks. Kõlab liiga ilusasti, et olla tõsi? Jah. Ja mille muu arvelt saab aega näpistada, kui iseenda vajaduste arvelt. Selleks, et oodatud suvepuhkuseni ei peaks end küünte ja hammastega liipama, tuleks esmalt korrektuurid teha oma päeva-, nädala- ja kuuplaanides. Et oleks jaksu ka pikema puhkuse nautimiseks. Kui meid ei ole, ei ole tähtsust ja kõigil neil tähtsatel asjadel, mille pärast enda arvelt korrektuure teete. See on kindel.
Vähemalt ühel korral aastas võiks puhkuse kestus olla vähemalt kaks nädalat, nii soovitab ka seadus. Kuid edukad puhkajad teavad rääkida, et tõelise väljalülitamise miinimumiks on kolm nädalat. Miks? Esimesel nädalal lõpetatakse veel harilikult tööasju, teisel nädalal lahendatakse ära olulised olmeasjad ja alles kolmas nädal saaks justkui kuuluma iseendale. Loomulikult saab kõik soovitu vajadusel ka kahte nädalasse ära mahutada, kuid kas see ikka on see päris puhkus, mida vajab keha ja vaim enda taastootmiseks? Miks me siis kipume oma puhkust tükeldama ja ei raatsi puhata?
Puhata on tore, aga mis saab vahepeal minu tööst?
Siiani oli kõik ilus, eks?! Kes siis puhata ei tahaks? Kohe, kui toome sisse mõtte tööst, läheb keeruliseks, sest kes mind siis asendab ja kas ta saab hakkama? Kui lähen puhkusele ja olen eemal 2-3 nädalat, on pärast veelgi keerulisem kõigest läbi närida. Ja puhkuste aeg saabub ikka ootamatult. Alles see aasta algas, eks ole - märtsikuus sai algatatud suur hulk projekte, mis juunikuuks kuidagi kõik valmis ei saa. Kellele siis jätta oma oluline töölõik vastutada ja kas ongi kedagi, kellele see suveks üle anda? Paljudel seda võimalust ei ole. Või kui on, tehakse puhkuselt naastes ära topelt koormusega töö, sest ka asendaja tahab puhkuserõõme maitsta. Kui aga kuidagi ei saa end päriselt tööst välja lülitada, loo kolleegidele selged ootused ja kindlad ajad, millal oled kättesaadav kriitiliste küsimuste lahendamiseks. „Out of office“ on hea abimees oma kättesaadavusest teadaandmiseks. Puhkama aga peab, sest sügisel läheb kõik veelgi suurema tempoga edasi.
Kui puhkad, siis puhka!
Ei ole mõtet puhkust narrida, kui puhkuse ajal plaanite lisaks puhkamisele veel ka tööd teha. Ehk oleks hea see teema oma juhiga võtta jutuks juba aasta alguse arenguvestluse ajal asendajate ja töö planeerimise teema. Avatud vestlus sellest, kuidas osakonnas puhkused planeerida selliselt, et ühelt poolt ei kannataks töö ja teisalt saaksid kõik puhkuse ajal puhata. Ilma kõnedele ja meilidele vastamata. Suur vastutustunne ja ka kontrollivajadus sunnib inimesi puhkust katkestama ja tööasjadesse sekkuma. Endal hakkab ehk ajutiselt kergem, kuid teistes võib see tekitada lausa segadust. Ja kui juba sekkute, oletegi pildil.
Planeeri oma puhkus ette ja anna sellest varakult teada
Õnnestunud puhkuse võti peitub planeerimises ja kokkulepetes iseenda ja ka perega. Nii saab hoida mõistlikku tasakaalu reisimise, mõnusa koduse olemise ja ka iseendaga olemise vahel. Inimesed, kelle tööpäevad on igapäevaselt väga täpselt kalendris planeeritud, soovivad ühel perioodil aastast lihtsalt kulgeda. See on ka mõnus tunne ja vajalik, kuid mõningane rutiin on siiski tähtis. Sel juhul võiks panna paika vähemalt eesmärgid, mida soovite puhkuse ajal kogeda, kohad, mida soovite näha ja inimesed, kellega kohtuda. Ärge unustage, et suhtlemine on tore, kuid ka see väsitab. Puhkuse üle planeerimine on üsna tavaline ja me kõik oleme kuulnud kolleege tööle naasvas ohkega, et puhkusest oleks vaja puhkust. Elu pakubki palju huvitavaid võimalusi ja seda, et töö hakkab elu segama, kuuleme me ka sageli. Selle kohta kehtib üks mu coachingu motosid – kui kuuled, et teised sind kuulavad, kuula ka ise. Ehk olekski just suvepuhkus selleks suurepäraseks kohtumiseks iseendaga, kus oma eluga rahulolule pilgu peale viskad?
Planeeri ka kohtumised iseendaga!
Kui kõigi teisega kohtumiseks planeerid kalendris aja, oleks ehk aeg teha seda ka iseendaga? Pingevabas keskkonnas võiksid küll tulla pähe oma edasist elu puudutavad head ja loovad mõtted. Millal siis veel kasutada aega unistamiseks, kui mitte puhkuse ajal. See oleks nagu arenguvestlus iseendaga: kuidas läks esimene poolaasta, kas olid õnnelik ja rahul oma eluga? Alati leiab seiku ja tegevusi, mille eest end tunnustada ja miks mitte ka premeerida. Ole puhkuse ajal endaga leebe ja tänulik selle eest, mis parasjagu head on. Alati on. Ja arenguvestlusel ei mõelda ega räägita sellest, kuidas teistel läheb, vaid keskendutakse oma elule ja iseendale. Puhkus võiks olla just selline positiivne aeg, kus leiate aja enda läitmisele ja täitmisele. Uskuge, te olete seda väärt, et olla puhkusel puhates, kogeda häid emotsioone ja lõpetada puhkus ühe väärt plaaniga sellest, kuidas edaspidi lubada endale rohkem jõudehetki igas päevas. Õnneliku elu terviseks!