Uut ärihooaega asu kujundama juba enne suvepuhkusi!

Milline tööandja vaidleks vastu sellele, et motiveeritud töötaja on suur õnn ja vedamine? Kuid kas see on ikka ainult ootamatult ja juhuslikult tabanud lotovõit või on selle taga organisatsiooni ja juhi ühine pingutus? Nii lotovõidu, kui ühise pingutuse nimel panustavatele meeskonnaliikmete hoidmiseks tuleks veel enne suvepuhkuseid võtta samme, et  selgitada välja, mida teie töötajad vajavad ja tahavad? Kas nad valivad teid tööandjatena ka peale suvepuhkust? 

Mida töötajad tahavad ja mida nad  tegelikult tulemusliku ja rahuldust pakkuva töö tegemiseks vajavad – need on kaks põhilist küsimust, millele iga tööandja peab vastused leidma. Tihtipeale on aga tahtmised ja vajadused nii tihedalt läbi põimunud, et neil on keeruline vahet teha. Suur suvi on käes ja puhkused terendavad silmapiiril. Kuidas olla kindel, et Sa juhina tead, mida töötajad vajavad ja kuidas sügisel algav uus ärihooaeg kujundada tööelus tulemuslikuks ja rõõmu toovaks nii tööandja kui töötaja vaates? 

Juhtidena arvame, et me teame oma töötajate vajadusi. Just sellistel perioodidel nagu praegu toovad töötajad sageli lauale teema, et nad tahaksid midagi koos „teha“. Keha ja vaim on veidi väsinud, aga välja vedada tuleb võidukalt puhkuseni. Samuti viitab see soovile meeskondlikult omavahel ka töökeskkonna väliselt midagi koos teha või ka lihtsalt üksteist paremini tundma õppida. Aga kuna selja taga on pikk tööperiood ja paljudel ettevõtetel ka keerulised otsused, võib see viidata ka sellele, et meeskonnatöö ei ole just parimal järjel.  Ühine väljasõit mõjub alati virgutavalt, kuid pikemaajalise motivatsiooni ja koostöö  mõttes oleks kasu suurem, kui siduda see päev ka eesmärgipärase meeskonnatöö koolitusega. Vahevestluse ajal võib töötaja nuriseda oma töötasu üle, ent temaga põhjalikumalt rääkides selgub, et rahulolematuse peamine põhjus peitub hoopis kasvanud töökoormuses ja selles, et tööde kuhjumise tõttu ta ei julge mõeldagi puhkuseplaanide seadmisele. 

Niisiis võivad tahtmine ja vajadus erineda. Selguse saamiseks on tööandjal oluline teada, kuidas töötajad end tööl päriselt tunnevad, millest rõõmu ja millest ka ehk puudust tunnevad.  Kipume olulise tagasiside saamise lükkama kas aasta- või vahevestlustele või loota, et rahuloluküsitluse tulemused annavad meile kõik vajalikud vastused. Päris elus võiks lisaks neile traditsioonilistele tagasiside vormidele võtta enne suurt suve ja puhkuste aega ette lihtsad üks-ühed oma meeskonnaliikmetega, kuidas teie töötajad end päriselt tunnevad ja selgitada välja, kas ja miks teie töötajad valivad teid tööandjana ka peale puhkust. Sellistest avatud vestlustest saab juht hea sisendi nii enda juhtimisele, meeskonna toimivusele kui töötajate motivatsiooni toetamise võimalustele. 

Tasakaalu võtit otsides töö- ja isikliku elu vahel

Suvi on aeg nii suuremaks suhtlemiseks kui ka iseendaga olemisele. Kuna oskuslik enesejuhtimine on keerukas keskkonnas tõestamas oma vajadust, küsivad inimesed endalt üha sagedamini, mis neid päriselt õnnelikuks teeb. Kuidas oleks võimalik elada oma elu terviklikumalt? Mida peaks tegema, et saavutada tõelist rahulolu? Kas mind ikkagi väärtustatakse töö juures piisavalt? Kas see, mida ma teen omab suuremat ja laiemat tähendust?

Töö on osa elust, see ei seisa kuidagi eraldi ja piiritletult. Läbi töö ja peetava ameti inimesed ka end sageli määratlevad. Töö on osa meie identiteedist. Töö ja töökoht peavad meeldima ja kui ei sobi, siis ka vahetama. Töökoha vahetamine  ei ole Eestis väga keeruline, olenemata ajutiselt suurenenud töötusest. Meie probleemiks on pigem struktuurne tööjõupuudus ja me ei leia lahkuva töötaja asemel sageli väga kiiresti sama kvalifikatsiooniga eksperti. Töötajale on lahkumine on lihtsam, kui tööandjale uue töötaja värbamine. Lisaks on uue töötaja värbamine ka  kulukas ja keeruline, mistõttu ühine panustamine toetava ja tulemusi saavutava kultuuri nimel peaks olema iga tööandja prioriteet number üks. Kuigi sellest palju räägitakse, näib see olevat paljude organisatsioonide töökultuuris ületamatult raske üleminek – kultuurile, kus inimesed püsivad ja veel  motiveeritult ning pühendunult.  

Ööpäeva 24 tunnis on lisaks tööle inimese elus täita veel palju teisi olulisi rolle, milleks tal peab samuti aega ja energiat jaguma. Et töörõõm säiliks, on tööandjal mõistlik pakkuda töötajale toetust selle tasakaalu leidmisel ja hoidmisel. Pere- ja töötajasõbralikkus tööandja vaates ei tähenda sugugi seda, et organisatsioon on kaldunud kõrvale oma põhieesmärkide saavutamisest ja tegeleb nn pseudotegevustega ehk pehmete väärtustega. Inimene on ettevõtte vara. Aga väga omapärane  võrreldes ettevõtte teiste varadega – ta on õrn, haavatav, oma inimlike ootuste ja vajadustega. Töötaja ehk ei tule inimlikkuse soovist  üldkoosolekul kõva häälega rääkima, kuid ta vajab, et temasse inimlikult suhtutakse. Töötaja vajab, et  tööandja on valmis arvestama tema vajadustega tema elukaare eri etappides ning et ta töötajana saaks kasutada mõningast paindlikkust töö ja isikliku elu tasakaalu hoidmiseks. Paindlikkus kujutab endast palju enamat, kui vaid võimalust valida töö aega ja kohta, see on inimlikkus tulla poolele teele vastu protsessi- ja eesmärkide maailmas. Ja uskuge, need töötajad tulevad poolele teele palju meelsamini vastu ka teile!

Karjäär keset elu

Armastame mõelda, et tööalane karjäär võrdub ametikõrgendusega, võrdub kõrgema palga ja mingil põhjusel ikka veel ka juhi rolliga. Tänapäeval mõistame karjäärivõimaluste all ka mitmekesiseid töövõimalusi, ümber- ja täiendõpet, mis avavad töötajale tee sukelduda uutesse ja põnevatesse tööülesannetesse, panna ennast uutmoodi proovile teises tiimis või kanda suuremat vastutust. Aga vahel ka vajadusel ajutiselt vähendada vastutust, mis võib osutuda mõistlikuks mõnel väljakutsuval eluperioodil. Jällegi, töötaja ei pruugi seda otseselt oma tahtes väljendada, kuid võib seda vajada. Koolitusi ja enesearengut vajavad aga tänases, kiiresti arenevas maailmas kõik elavad hinged. Õigesti valitud inspireeriv teadmiste edasi andmine võib töötaja tööelus avada sootuks uue lehekülje, aidata ära tunda isiklikke tugevusi ja innustada ka iseseisvalt õppima. 

On kuldne tõde, et lastes teha inimesel seda, milles ta end kõige paremini tunneb, naudib ta oma tööd ning teeb seda rõõmuga veel ja veel. Kui ta ei saa aga lasta oma tugevustel särada, võib ind tuhmuda. Organisatsioonile on aga kahtlemata suur võit, kui ta saab täita suure osa vajalikest rollidest sisemiste jõududega. Töötajal on seetõttu võimalik olla pidevas liikumises ja arengus, tunda tuge ja vabadust katsetada, kartmata läbikukkumist.

Terviseta pole ka töötajat

Noorena võivad pikad töötunnid tunduda investeeringuna tulevikku, kuid tehes seda kas füüsilise või vaimse tervise arvelt, võib hiljem jääda kasum välja võtmata. Vaimse tervise valemisse kuuluvad head suhted, piisav uni ja puhkus, tasakaalustatud toit ja liikumine ning võimalus kogeda meeldivaid emotsioone. Ka teaduspõhises lähenemises on hakatud aina enam tunnistama seoseid vaimse ja füüsilise tervise vahel – terves kehas terve vaim, on sajandeid püsinud ütlus. 

Teame, aga ikka teeme! Eestimaalane on töökas ja tal on kalduvus end pigem katki töötada, kui jätta midagi tegemata. Lõivu pideva ülepingutuse eest maksab nii töötaja ise oma tervisega kui ka tööandja, kes ühel hetkel peab hakkama asendajat otsima.  Et loomingulised ja ägedad ideed saaksid sündida ning ka teoks tehtud, on tööandjal tarvis jälgida, et inimesed end tööle ei „unustaks“. Ainult päriselt puhates  ja mitte puhkuse ajal poole silmaga ikkagi e-kirju lugedes saab vaim taastuda, uus energia ja jõud tekkida. Liikumisharrastuse toetamine, tervisepäevad, talvepuhkus, lisapuhkusepäevad elu tähtsündmuste puhul – kõige selle pakkumine on tööandja kätes.

Mitmekesisus rikastab, aga kas me päriselt mõistame selle olemust?

Väärtused on organisatsiooni vundament. Võrdne kohtlemine, mitmekesisuse toetamine, erisuste ja ajas muutuvate vajadustega arvestamine pole ainult väljendid, mida asutuse veebilehel „Meist“ rubriigis esitleda, vaid peaksid olema osa töökultuurist. Aeg-ajalt tasub tööandjana enesekriitiliselt peeglisse vaadata ning mõelda läbi, kui kaasav ja toetav ta on olnud – see on äärmiselt vajalik järjest parema organisatsioonikultuuri poole pürgimisel. Töötajasõbralikkus toetab hea tööatmosfääri hoidmist ja keskendumist eesmärkide saavutamisele ning aitab hoida inimest õnnelikuna nii töö juures kui ka isiklikus elus.

Uuringute tulemused näitavad, et uusi inimesi värvates troonivad palganumber ja heaolu küll edetabeli tipus, ent üha tugevamalt on need läbi põimunud sooviga nii tööl kui ka isiklikult areneda. Kohe nende kannul on töötajate soovide nimekirjas töö ja eraelu tasakaal ja paindlikkus. Kas väärtustamist on võimalik tunnetada? Jah, suudab, kui tööandja suudab sellesse valemisse kõik olulised vajaduste komponendid kokku tuua, lisada juurde hea sisekliima ja suhted töökaaslastega, töötajate ausa ja võrdse kohtlemise, kompetentse juhtimise ning töö kindluse ja stabiilsuse, siis ta ka on edukas. Siis tunnetab töötaja, et teda väärtustatakse. Ja tunnetab ka tema juht. See on üks energiaring, mida koos loome ja jagame. 

Selleks, et uus ärihooaeg looks energiat kohe algusest ja ei algaks uute inimeste värbamise vajadusega, leidke veel enne suvepuhkusi pisut aega, et märgata ja tunnustada oma töötajaid veel enne, kui me kõik metsade ja orgude vahele laiali pudeneme.  Kõike tööd enne puhkuseid tehtud ei saa, kuid juhina võid sa luua läbi toetava tagasisidevestluse hea tunde puhkusega alustamiseks.  Laske oma töötajatel tunda, et ootate neid tagasi ja sügisel saab alustada uut moodi ja uue hooga!